Telekokk, kirjanik ja reisidokumentalist Anthony Anthony Bourdain.
Foto: Scanpix
Anthony Bourdain oli USAst pärit kokk, kirjanik ja reisidokumentalist. Oma reisisarjades keskendus ta kaugelasuvate maailmanurkade toidule ning läks alati lähedale ka kohalikule inimesele. Ta andis hääle „sellele nurgatagusele Mehhiko taco-müüjale“, kes ei satuks iialgi iseenesest telekaamera ette. Ta näitas, et inimesed on kõikjal maailmas oma tuumalt ja hingelt sarnased – samade lootuste, unistuste, väikeste rõõmudega. Ta inspireeris inimesi reisima avatud meelega, ilma hirmuta, piiluma nurga taha, astuma välja oma mugavustsoonist. Kahtlemata muutis ta oma tegevuse ja loominguga maailma paremaks ning inimesi avatumaks ja sallivamaks, kummutades eelarvamusi toidu, kuid läbi selle ka inimeste ning tervete kultuuride osas, mis esmapilgul näivad meile võõrad ja kauged. Tema looming on inspiratsiooniallikaks tänaseni ning selle mõjule mõeldes on tõlgitud ka allolevad read. (Tõlkis Ivo Tšetõrkin)
1. “Ma ei usu liigsesse planeerimisse. Ma usun sellesse, et sa ei saa mitte kunagi head elamust – olgu reisist või toidust -, kui sa ei ole sisimas valmis pettuma. Minu meelest on paljudes reisikavades puudu võimalus, et midagi läheb heas mõttes viltu – ja ma soovitan alati lasta sellistel asjadel juhtuda, mitte hoida kramplikult kinni kivistunud reisiprogrammidest”
2. “Kas me tõesti tahame sõita hermeetiliselt suletud „paavstiautodes“ läbi Prantsusmaa, Mehhiko või Kaug-Ida maapiirkondade, toitudes ainult Hard Rock Cafe´s ning McDonalds´is? Või tahame me süüa ilma hirmu tundmata, haugata mõnuga kohalikku hautist ja nurgataguse taco-putka müstilist lihakäntsakat, maitsta julgelt seda kergelt grillitud kalapead, mida meile heldel käel pakutakse? Ma tean, mida mina tahan. Mina tahan seda kõike – kasvõi korra - proovida.“
3. “Reisimine ei ole alati ilus. See ei ole alati mugav. Mõnikord teeb reisimine haiget, mõnikord suisa murrab südame. Aga see on OK. Rännak muudab sind, ta peabki sind muutma. Ta jätab jälgi sinu mälusse, sinu teadvusse, sinu südamesse ja sinu kehale. Igalt reisilt võtad sa midagi kaasa. Ning jälg, mis sa endast maha jätad, on loodetavasti hea.”
4. “Kui sa oled 22, füüsiliselt heas vormis, tahad õppida ja elus edasi jõuda, siis ma innustaksin sind reisima – nii kaugele ja palju, kui võimalik. Maga põrandatel, kui vaja. Õpi, kuidas inimesed elavad, söövad ja kokkavad. Õpi nendelt, ükskõik kuhu sa ka ei läheks.”
5. “Kui ma üldse millegi eest seisan, siis on see reisimine. Nii kaugele, kui saad ja nii tihti, kui võimalik. Üle ookeani, või lihtsalt üle jõe. Igaühele tuleb kasuks, kui ta saab mõttes astuda teise mehe kingades – või vähemalt süüa tema toitu. Ava oma meeled, tõuse sealt diivanilt püsti, reisi.”
6. “Sinuga ei juhtu kunagi midagi ootamatut ega võrratut, kui sinu Pariisi reisikava on täidetud vaid Louvre´i ja Eiffeli torniga.”
7. “Keeruliste transpordiküsimuste tekkides on alati kõige mõistlikum tegevus võtta ligi üks külm õlu ning lasta kellelgi teisel see olukord ära lahendada.”
8. “On häiriv tõsiasi, et paljud kohad või sündmused ei võimalda kirjeldamist. Näiteks Angkor Wat või Machu Picchu tunduvad nõudvat vaikust, nagu armuafäär, millest ei tohi rääkida. Veidi hiljem avastad sa end kogelemas, otsides sõnu ja proovides asjatult loogiliselt ja arusaadavalt selgitada, kus sa just olid ja mis juhtus. Päeva lõpuks oled sa lihtsalt õnnelik, et sul õnnestus oma elu jooksul seal olla.”
9. “Mida rohkem ma reisin, seda suurem maailm mulle näib. Mida teadlikumaks ma saan, seda rohkem ma taipan, kui vähe ma maailmast tean. Kui paljudesse kohtadesse on veel võimalik minna, kui palju on veel õppida. Võib-olla see ongi piisav valgustatus – et mõistusele ei ole viimset puhkepaika, rahuldustpakkuvat selgushetke. Võib-olla tarkus... on taipamine, kui väike ma olen, kui rumal, ja kui palju on mul veel minna.”
10. “Need väikesed inimlikud hetked, juhuslikud lahked heateod - need saadavad sind igavesti”
11. “Kui sind koheldakse hästi paigas, kus sa ei oodanud head kohtlemist, ning kui leiad ühise keele inimestega, kellega arvasid olevat väga vähe ühist – see ei saa ju olla halb.”
12. “Oma rännakul mööda maailma - ja läbi elu - muudad sa seda ning jätad maha märke, olgu need kuitahes väikesed. Ning vastutasuks elu – ning rännak – jätab märke ka sinu peal. Enamasti on need märgid - sinu kehal või sinu südames – ilusad. Kuid tihti teevad ka haiget.”
13. “Sinu keha ei ole sinu tempel, ta on sinu lõbustuspark. Naudi seda sõitu.”
14. “Võta alati koos kohalikega napsu, kui selline võimalus avaneb.”
15. “Teekond on alati osa elamusest – see väljendab teelolija kindlameelsust oma soovides. Mekasse ei sõideta ju ka kiirrongiga.”